Inuiaqatigiinni aamma systematiskimik piffissaq
Atuakkap siullerpaamik saqqummersinneqarneraniit ukiut 36-it qaangiummata, siullerpaamik nittartakkakkut saqqummersinneqartoq Brasiliami Rio de Janeiromilu Nunatta Atuagaateqarfiani nalunaarsorneqarsimasoq, atuakkap *Conglobado, Sistemista e Societarismo*-p aallaqqaasiutaa, suli allaffissornikkut allanneqarsimasoq, piffissanngorpoq isumalioqatigiissitap taassuma geopolitikkikkut inuiaqatigiinnillu isiginnittaasianik misissueqqissaarnissaq.
Inuiaqatigiit ukiuni 1800-kkunnili inuiaqatigiinni politikkikkut aaqqissuussinermi malittarisassat atorsimavaat. Karl Marxip isornartorsiorpaa industrialiserineq sakkortoq, uumasutut, savalimmiusoq — ilumut inuuneq, tassami jungle-mi inatsit aamma ajornerunngilaq angutit, arnat meeqqallu ullormut annerpaamik tunisassiornissaannut pinngitsaalisaanermit, eqqissisimaarnissamut, pauseqarnissamut nerisaqarnissamulluunniit pisinnaatitaaffinnik peqanngitsumik — laboratoriami naalliutsitsinermik aammalu qasuersaarnermik malittarisassaqanngitsumik.
Tamanna arlaannaatigulluunniit iluanaaruteqarnissamik arbitrærimik ujartuineq eqqarsaatigalugu Marxip allamik periarfissaqanngilaq systemi taanna isornartorsiorlugu kapitalismemik taasinnaallugu; ilumut, pitsaanerussaaq mekanisering-imik taaguuteqartinniarlugu, tassami fordismip sulisoq maskiinanut ilanngussanngortippaa, suliap ullormut akunnerit 24-t ingerlaannartumik aammalu ataatsimoortumik sukkassuseqarnera malillugu – mekanismep unitsinneqarsinnaanngitsup diktatoriunera.
Kapitalismip ajornartorsiutaanut pineqaatissiissut siunnersuutigineqartoq piviusunngortinneqarpoq uppernarsaatissanillu tunngaveqanngitsumik, soorlu aamma Filosofimi teoremit siunnersuutillu tassaapput sanaartukkat misilerarneqarsinnaanngitsut, imaluunniit misilerarneqarsinnaanngitsut; tamanna Filosofip pingaarnertut nukittorsarpaa, uppernarsaatinik pisariaqartitsineq ajorpaa.
Taamaalilluni siunnersuut tassaavoq namminersortuni pigisat tamarmik nungutaanissaat, taamaalillunilu nammineq pigisat arlaannaalluunniit pigineqanngippata inuit naligiissapput kingunerlutillu nuannaarlutik, silarsuarmi qanoq ittumik hierarkiqanngitsumi, naalliutsitsisoqanngitsumi, pissusilersortoqanngitsumi, naligiinnginneq ajortoq. Eqqarsaatigalugu civilisationi, inuunermi akiuussuteqarnermik tunngaveqartoq aammalu imminut toqutsinissamut tamakkiisumik piareersarsimanngitsoq, immikkut ittumik piginnaasat tamarmik amerlasuunit pissanganartumik saqqummertartut unitsinnerisigut, eqqarsaatigisariaqalerparput Messip, Pelép, Werner vonac New John Gantonip, Bill John Lep, I
Naligiinnginneq inuiaqatigiinni ajornartorsiutaanngilaq; sinnerlugu tassaapput pisuussutit pinngortitami assigiinngisitaarnermit tunniunneqartut, taakku Darwinismemi pinngortitami toqqaanissamut inatsit naapertorlugu inuiaqatigiit ingerlaannarnissaannik ineriartornissaannillu illersuisuuvoq.
Inuit fænotypiisa assigiinngisitaarnerat — nukiit qalipaataasa allanngornerat, isai, amiat, oqaatsit tusindilikkaat, nerisassat assigiinngitsut, arsarnermi immikkut piginnaasat, naluttarneq, surfing, erinarsortartut, ilungersorneq, poesi, atuakkiorneq, upperisarsiornerit, sektit, upperisanik reducing this ofhumant th minimal-imik vegetativ-imik inuuneqarneq.
Mashlow-p pyramidia tassaavoq oqallinneq; inuup pisariaqartitaa inuup anthillianut annikillisinneqarpoq.
Systemi taanna periarfissinniarlugu pisariaqarpoq kikkut tamarmik pinngitsaalisaanissaat nakkutigineqarnissaallu, inuit assigiinngisitaarnermik eqqarsartaatsimilluunniit pissusilersornermilluunniit permanent-regime-mut pinngitsaalisaallutik. Marxismi tamanik ilanngussaavoq aammalu kommunistit elite-at minillugu kikkut tamarmik pinngitsaalisarlugit.
Nutaarsiassaq
Nunarsuarmi inuiaqatigiit siuttuusut, soorlu Korea Kujallermi, Japanimi Norgemiluunniit, systemistimik aamma societaristimik ingerlatseriaatsimut utertinneqarsinnaanngitsumik ingerlapput.
Societaristisk systemip imminut aaqqissuussisarpaa innuttaasut pinngortitami aamma ataatsimoorussamik soqutigisallit, inuiaqatigiinni, aningaasarsiornikkut, suliassaqarfimmi aamma nunap immikkoortuini gruppip tunngaviusumik iluani.
Taakku timikkut, nunap immikkoortuini aamma sumiiffinni qanittuunissaq pisariaqartippaat, nakkutilliisoqarsinnaasunik pilersitsiniarlutik, synergimik aamma synestesimik pilersitsillutik, tamarmik aamma gruppimi ilaasortat ataasiakkaat soqutigisaannut atatillugu gruppeffektimik pilersitsiniarlutik.
Suleqatigiissitat taakku gruppinit allanit immikkoortitsisarput aammalu gruppit iluanni pissuseq taanna imminnut akornanni eqqumiigisarpaat.
Kingunertut tassaavoq inuiaqatigiinni immikkoortut inuiaqatigiinnut suli tamakkiisumik ilanngunneqanngitsut kinguarsimanerminni aamma inuiaqatigiinni aningaasarsiornikkut ajornartorsiornerminniit annaannissaminnut periarfissaqannginnermi pisuussutillu amigaatigineqartut annertuumik assigiinngissuteqarnerat misigisarpaat.
Assersuutigalugu Brasiliami inuit qanoq qinersisarnersut pingaaruteqanngilaq, pissutigalugu systemi institutionelt piareersimammat assigiinngitsunik assigiinngisitaartunillu revolutionimik iliuuseqarnissamut suli illersorneqarluni. Politikkikkut malittarisassat pilersinneqareerpata aningaasarsiornikkut oqartussaaneq aamma politikkikkut aqutsineq unitsissinnaanngilaa.
Naalagaaffiit tamarmik Avannaani Avannaanilu nunap immikkoortuini minnerpaamik senatoriminnit 45-nit, senatimi 56 procentit missaanniittunit, taasissutigineqarnissaat qulakkeerneqarpoq, præsidentinngornissaq ataavartumik aqunniarlugu.
Taamatuttaaq føderale kammerimi inissat agguataarneqarnerannut systemip qinersisarnermi malittarisassat malillugit inissat pingasut 13-it affaat plus ataaseq qulakkeertarpaa, pissutsit institutioninit atuuttut aritmetikkiat tunngavigalugu, taakkulu qinersisartut Syd-, Sydøst-Region-imi, aamma Central-Vest-imiittut unitsinneqarsinnaanngillat.
Japanimi suliffeqarfiit namminneq sulisuminnik ilaqutariinnut attaveqarnerat tunngavigalugu nutaanik sulisussarsiortarnermik systemimik ingerlatsipput, soorlu Korea Kujallermi taamaattoq.
Norgemi, Saudi Arabiami USA-milu inuiaqatigiit pisuujupput, suliffissuarni, aningaaserivinni, inissianik tuniniaanermi, uuliasiorfinni, aammalu eqqumiitsuliornermi, timersornermi ilinniarnertuunngorniarfinnilu tusaamasat akornanni qullersatut inissisimallutik imminut pilersortartut. Elite taanna aamma privilegieret postit rotationiat aqqutigalugu imminut nutartertarpallaanngilaq, kisiannili aqutsisutut atorfiit aqqutigalugit.
Hollywoodimi stjerne-p ernertaa qularnanngitsumik Hollywoodimi stjerne-nngortussaavoq, soorlu suliffeqarfimmik ingerlatsisoq suliffeqarfimminik qanimut kingornussassaminut qimattarpaa, aammalu isiginnaartitsisartup, erinarsortartup, oqaluttualiortup, ingeniørip, kirurgip, inatsisilerituup, imaluunniit nunap præsidentiata pisinnaatitaaffimmik arsaarinnittartoq angusaqarluarnissaminut imaluunniit angusaqarluarnissaminut talenti, pissutigalugu legati tassaavoq blod imaluunniit qanittumik inuiaqatigiinni kæde-p iluani.
Taakku tassaapput proto-kaste-t ajornartorsiornernit, niuernermi unammillernermit, aammalu qularnanngitsumik piitsuunermillu imminnut illersorsinnaasut.
Tassaanngilaq revolution, kisiannili Hobbesip, Thomasip, kissaatigisai malillugit pinngortitami ineriartorneq. 1500-kkunni. Kiap eqqarsaatigisimassavaa!
Nenhum comentário:
Postar um comentário