Paulo Taffner aamma qinersisarnermi demokrati
Misissuinermini IPEA-mi ingerlanneqartumi IPEA-millu institutionelt saqqummersinneqartumi, Taffner-ip takutippaa, 1988-imi Brasiliami Inatsisartut Ataatsimeersuarneranni isertugaq pitsaanerpaamik illersorneqartoq aqqutigalugu, immikkoortortaqarfimmik aaqqissuussisoqartoq, nunap inoqqaavisa qinersisarnermikkut sinniisoqarneranni politikkikkut immikkoortitsinermik pilersitsisoq.
Qanoq ippa nuna tamakkerlugu kongressimi inissat agguataarneqarnerisa aaqqissugaanerat føderale husit marluk, Kammerat aamma Senati, tassani Avannaani aamma Avannaani Regionit amerlanerussuteqarlutik inissisimapput, tassa senatorit 45-t aamma føderale deputatit marluk hundrede-t 56-it, katillugit 81-it qurum qurum thive-t føderale sena, akornanni føderale deputatit, nuna marlunnut naligiinngitsumik akerleriissumik immikkoortitsilluni tassani Kujalleq plus Sydøst aamma Midwest politikkikkut akerleriissumik naalagaaffinnut Avannaani aamma Avannaani inissisimasunut allamik føderalimik pilersitsipput?
Institutionalistisk systemimi malittarisassat, Shepsle-p aamma Mc Kelvey-p teoriiat naapertorlugit, tassani institutionelle strukturit oqartussaassuseqarnerat politikkikkut oqartussaassuseqarnermik annertunerusoq, tunngavigalugit aaqqissuussat taakku tassaapput institutionit toqqissisimasumik, politikerit piffissap ilaani mandatinik qaangerlugit, kingusinnerusukkullu pisortat ingerlatsiviini atorfeqartarlutik.
Tassani inatsisartuni sinniisuutitat erseqqissumik nunap immikkoortuini soqutigisat aammalu oqaluttuarisaanermi naligiinnginneq oqartussaaqataanermi aningaasarsiornikkut ineriartornermilu ataatsimoortinneqartoq, silap pissusaata allanngoriartornerata aammalu sakkortuup ataqatigiinnera, aammalu innuttaasut nuuttarnerat malillugit gruppertinneqarput. Tamakku tamarmik nunatta karsiata agguataarneqarnerani unammillernermik unammillernermillu ersersitsipput.
Inatsisartuni qinersisarnermi institutionel mekanisme partiit blokkinut aaqqissuunneqarpoq, partiillu inatsisartuni qinersisartunik tatiginninneq aquppaat.
Qinersisartut qinersinerat taamaallaat institutionelle strukturit sinniisuutitaasa iluani atuuppoq: partiit, partiit blokkit, aamma ultraregional sinniisoqarfik.
Taamaattumik qinigassanngortittunut politikkikkut partiiminnit allaanerusunik toqqaannartumik qinersisarnerup qinersisartup piumasaa ajoqusertarpaa, pissutigalugu partiit qinersinerat, politikkikkut blokkit, aammalu naalagaaffiup sinniisaasa inatsisartuni ilaasortap suminngaanneerfigisaata nunap immikkoortuani sananeqaataat malillugit amerlassusillit tunngavigalugit politikkikkut aalajangiisarnerup ilumoortumik aaqqissugaanera sinniisuunngimmat.
Algoritmi taamatut sananeqarpoq, nunap immikkoortuini Kujataani, Kujataani, Midvestenimilu nunap immikkoortuini innuttaassuseqarnerpaani innuttaasut amerlanersaat Brasiliami innuttaasut sinnerannut naleqqiullugu aalajangersimasumik sinniisoqarnissaat, taamaalillunilu føderale deputatit amerlanerpaaffissaat arfineq marlunnut killilersorneqarluni, aammalu føderale deputatit minnerpaamik arfinillit qulakkeerneqarlutik.
São Paulomi, Rio de Janeiromi Minas Geraisimilu innuttaasunut qaffasissumik qaffasissumik, aammalu Acremut, Amapámut, Rondôniamut, Roraimamut, Sergipemut Alagoasimullu minnerpaamik qaffasissumik qaffasissumik, taakku ultra-sinniisoqarfeqarput, naalagaaffiit annerusut inatsisartuni sinniisuutitaqanngillat.
Nenhum comentário:
Postar um comentário