Akiitsoqartoq
Efter analytiskimik kategoriit pilersinneqarsimasut kisimik misissuinermik modellernermut, konkrete faktisk realitet-imut attuumassuteqanngitsunik, atorneqartut kisimik misissueqqissaarnissamut piuminarsarnissaannut, taakku atorneqarput misissueqqissaarneq ajornanngitsumik standardmodelip iluani, ilisimatuut teoretiskimik naatsorsuutinik suliaqartarput, taakku ajornannginnerulersinniarlugit aammalu ajornartorsiutip misissoqqissaarneqarnera periarfissinniarlugu piviusunngortitsinerit.
Taamaattumik inuit immikkoortuinik piviusunngortitsisoqarpoq, taakku reduktionistisk modelitut isigineqartarput, inuit immikkoortuinik aqqinik, qanoq ittumik fokus-imik misissueqqissaarnissamut immikkoortitsisoqarnissaa malillugu.
Politikkimut tunngasut misissuinerit inuit assersuutigalugu aningaasarsiornikkut funktionimik aalajangersaasumik analytiskimik immikkoortitsipput. Politikerit venstrefløjimiittut, socialdemokraatit, kommunistit imaluunniit socialistit, inuiaqatigiit marlunnut analytiskimik immikkoortitertarpaat, taakku oqaaseqarnerminni ataqqisarpaat pingaartitaralugillu: sulisut aamma kapitalistit pisortaat.
Taanna venstrekohortip kohortit allat eqqarsaatigineq ajorpai, soorlu statistiskimik kohorti økonomit toqqarsimasaat, taanna innuttaasut akileraartartut aamma aningaasarsiornikkut systemimik aallaaveqartut akornanni immikkoortitsivoq, ilaqutariinnut aallaaveqartut imaluunniit naalakkersuisut socialprogrammiannut aallaaveqartut.
Evangelikalit innuttaasut qulingiluanik tunniussisut aamma iivangkiiliup pissusaanut, Guutip naalagaaffianut, aningaasaliissuteqanngitsut akornanni kohortimik pilersitsisarput; tassaapput ajortuliortunit annaanneqartut, ungasinnerusoq, aallaavittut, ilanngunneqanngitsut, upperinnittuunngitsut, taamaalillunilu universutik marlunnut akerleriissumik, akerleriissumik, aammalu Guutip anersaavanik attaveqaqatigiissinnaanngitsunik dikotomiuvoq.
Inatsisartuni ilaasortat allaat qinersisartut inatsisartuni ilaasortatut atorfimminnut qinersisartut qinersisarnerat tunngavigalugu kohortimik pilersitsisinnaatippaat — viceborgmesterit, guvernørit, senatorit aamma siulersuisut; taakkununnga marlunnik kisimi eqqarsaatersuuteqarpoq: qinersisartut aamma qinigaasut.
Nunat misissueqqissaarnermi immikkoortuni assigiinngisitaarnerusunik kohortinik eqqarsaatersuuteqarput, tassani nunat allat politikkikkut, aningaasarsiornikkut, sakkutuunillu sunniuteqarnerup naliginnaassusaa tunngavigalugu peqatigisaannut immikkoortitsisinnaapput, aammalu taakku aallaasersortartuisa aammalu avataaniit ulorianartorsiortitsisut aningaasarsiornikkut, sakkutuuni, politikkikkut, diplomatiskimik monostrinstrikkimik sunniuteqarlutik, chech ( chech patent-holding) aallaaviusumik pilersitsisinnaasoq aammalu naalakkersuinermik politikkiminnik malinniarnissaannut aammalu assigiinngitsunik sunniuteqarfigisaminnut imminnut aalajangiisinnaalernissaannut pinngitsaalisaasinnaasoq. Aammalu aningaasarsiornikkut, politikkikkut, aningaasaqarnikkut pisuussutigullu iluaqutissanik pissarsiniarlutik pissusilersorsinnaasut.
Liberalit inuiaqatigiinni kohortemik allaanerusumik isumaqartarput, venstrepartiinit allaanerusumik. Sulisut aamma proletariat piitsut saniatigut liberalit assigiinngitsunik misissuinermik immikkoortunik isumaqarput: suliffeqarfiit, namminersorlutik inuussutissarsiortut, pisisartut, piginnaasallit, ilinniartut, atuisut, pisortat atorfillit, naalagaaffimmi sulisut, suliffissaaleqisut, akiitsoqartut, akiitsoqartut, bankit, suliffeqarfiit, eqqumiitsuliortut, kiffartuussisut, vehle strec at tusaamasat, nalunaaquttap ingerlanerani sulisut, kinguaassiuutitigut atornerluisut, ikiaroornartunik atornerluisut, soraarninngorsimasut, attartortut, spekulativit, influencerit, upperisamik malinnaasut, upperisamik aqutsisut, timersornermik klubbit aamma assigiinngitsunik sunngiffimmi sulinermilu suliassanik nuannarisallit tapersersortullu, aamma pinerluuteqarsimasut.
Soorlu takuneqarsinnaasoq inuiaqatigiinni immikkoortut pillugit isiginnittaaseq apeqqutaavoq taakku kvalificereqarsimasut soqutigisaasa qanoq ittuunerat aammalu misissuinermi gruppinut aammalu kategoriinut immikkoortinneqartarlutik. Soqutiginninnerit assigiinngisitaarpata, immikkoortut aamma inuiaqatigiinni, aningaasarsiornikkut politikkikkullu ataqatigiinnerit amerlanerulertarput.
Analytiskimik kategoriimi aalajangiisumik kohorti qiviaraanni, soqutigisat amerlassusiat analytiskimik agentimut tassunga pinngitsoorani pingaaruteqartoq toqqaannartumik paasineqartarpoq.
Kohortit annertuumik killilersuinerit inuiaqatigiit ekstreme gruppinut immikkoortitertarpaat, soorlu angutit chauvinistit feministillu; inuit kusanartunik aamma soqutiginartunik akornanni; inuusuttut utoqqaallu akornanni; inuit pisuusut pisuussuteqanngitsullu akornanni; amip qalipaataasa aamma atisat qanoq ittuunerat akornanni; rock-imik funk-imillu nipilersortartut akornanni; nunap immikkoortuisa akornanni; illoqarfiup nunaqarfiullu akornanni; atuarsinnaasut atuarsinnaanngitsullu akornanni; inuit heteroseksuellit aamma binaariunngitsut akornanni; inuit piitsut pisuusut akornanni; inuit pro-amerikamiut aamma anti-amerikamiut akornanni; neqimik nerisartunik tamanik nerisartunik aamma veganit aamma vegetarianit akornanni; anime aamma hardcore-mik inuiaqatigiit.
Kohorti ataaseq allanit immikkoortinneqanngilaq, aammalu tamakkiisumik, pissutigalugu analytiskimik kategoriit imminnut attaveqarmata. Taamaattumik imminut immikkoortitsisut gruppit iluani assigiinngissuteqartarput, amerlanerillu qaangerneqarsinnaanngitsut. Assersuutigalugu gruppi, timip qalipaataa tunngavigalugu imminut immikkoortinniarlugu siunertaqartoq, ilaasortani akornanni immikkoortitsisoqartassaaq: kinguaassiuutitigut aningaasaqarnikkullu assigiinngissuteqarneq, nipilersornermik piumassuseqarneq akerleriissuteqartoq isumaqatigiinniarsinnaanngitsorlu, kingusinnerusukkullu suliassat assigiinngitsut. Taamaalilluni gruppit imaluunniit kohortit arlaannaalluunniit homogenimik aammalu iluani ataqatigiinnermik angusaqarsinnaanngilaq, kisiannili timip qalipaataa imaluunniit allamik ataatsimoorussamik detaljemik imaluunniit ilisarnaammik pissuteqarluni. Kohorti sunaluunniit taanna artificialimik pilersinneqarsimasoq ideologiskimik naammattuunnginnermik atuinissamik toqqaasoq, gruppe-mik immikkoortitsissaaq, soorlu inuiaqatigiinni ilumut sumiluunniit, assigiinngissutsit pissutigalugit kisiat pinnani. Ilaatigut aamma piffissamik naleqquttumik najoqqutassat, konkrete, kisiannili sanaartornermi assigiinngissutit suli atuupput.
Transhistoriskimik assigiinngisitsineq annertooq Marxip ullumikkut inuugaluarpat suliarisinnaasaa tassaassaaq akiligassanik akiliisartut, pissutigalugu pisinnaagamik imaluunniit pisariaqartitsigamik, aamma akiligassanik akiliinngitsut, pissutigalugu kredit-imik pissarsisinnaannginnermik imaluunniit pissarsisinnaannginnermik immikkoortitsineq. Tassa: nioqqutissanik, pisuussutinik, sullissinernillu pissarsiniarlutik kredit atorlugu, aammalu kreditsystemit marginalini neqerooruteqartartut imaluunniit inuusartut. Marxistit klassit taakku marluk akerleriissuteqartut — proletariat aamma kapitalistit — akiliisartunit akiliisartunillu taarserneqarput. Akiitsoq aamma akiitsoq.
Nenhum comentário:
Postar um comentário